Kui trükid sisse ome browserisse domeeninime juhtub justkui maagiline protsess kus veebileht hüppab justkui iseenesest ette. Kuid domeeninimed on kaugel maagiast tegemist on hea näitega tehnoloogia valdkonnast. Kui oled seda kõike lugemas siis tahad tõenäoliselt teada kuidas domeeninimed täpselt töötavad ning mis tegelikult toimub kulisside taga. Alljärgnevalt kirjutame sellest kuidas domeeninimed toimivad ning mis erinevad domeenitüübid on olemas.

Mis asi on domeeninimi?

Domeeninime süsteem või DNS on sõbralik süsteem mis annab veebiserveritele ja veebilehtedele nimesid. Sarnaselt telefoninumbritega annab domeeninimi igale serverile meeldejääva aadressi. Samal ajal varjavad domeeninimed IP aadresseid, mille meeldejätmine oleks tavakasutajale äärmiselt tülikas.

Et saada ligipääsu veebilehele annab domeeninimi võimalust registreerida midagi lihtsasti meeldejätvat nagu mysite.com, erinevalt keerulistest numbrite kombinatsioonidest. Kuidas see töötab? Teie veebileht koosneb paljudest failidest nagu pildid, videod, tekstifailid jne. Need failid on majutatud serveritel üle kogu maailma ning ligipääs nendele on ainult läbi IP aadressite nagu 113.18.67.21. IP aadress võimaldab ühel arvutil suhelda teise arvutiga ning DNS on nagu vahendaja või telefoniraamat mis ühendab IP aadressi konreetse domeeninimega. DNSi ülesandeks on muuta internetisirvimist tavakasutajale oluliselt lihtsamaks.

Teiste sõnadega domeeninimi on kergemini meeldejäävam versioon IP aadressist. Iga domeeninimi koosneb kahest erinevast elemendist – domeeninimest ning tipptaseme domeenist. Eelpool kasutatud näite puhul (mysite.com) on mysite domeeninimi ning .com tipptaseme domeen.

Mõned näited erinevatest domeeninimedest:

  1. google.com
  2. nytimes.com
  3. navy.mil
  4. harvard.edu
  5. monster.ca
  6. wikipedia.org
  7. japantimes.co.jp
  8. dublin.ie
  9. gamesindustry.biz
  10. spain.info
  11. sourceforge.net
  12. wikipedia.org
  13. swedbank.ee

Mis asi on Tipptasemedomeen või TLD (top-level domain)?

Tipptaseme domeen on domeeninimede kõige kõrgem tase. Tipptasemedomeenide enimlevinud näited on .com, .org, .co, .net. On suur kogus erinevaid võimalusi ning nende valik sõltub teie veebilehe tüübist ja stiilist. Näiteks .gov on tipptasemedomeen mida saavad kasutada ainult valitsusorganisatsioonid. Wikipedia veebilehel leiate täieliku nimekirja tipplevelidomeenidest. Kui registreerite endale domeeninime saate valida ka tipptasemedomeeni, mis kõige paremini sobib teie veebilehele.

Mis asi on Riigikoodi tipptasemedomeen või ccTLD (Country code top-level domain)?

Põhimõtteliselt on tegemist sama süsteemiga nagu tavalised tipptasemedomeenid kuid on ühendatud konkreetse riigiga. Ennem oli võimalik registreeride riigikoodi domeeni ainult juhul kui selle omanik oli konkreetse riigi resident, täna on need reeglid muutunud. Mõned enimkasutatavad riigikoodi domeenid on näiteks .co.uk ja .au. Kui antud küsimus pakub huvi saab siit nimekirjast vaadata kõiki olemasolevaid riigikoodi domeene.

Mis asi on aladomeen?

Aladomeen käib tavadomeeni ette. Näiteks “new.mysite.com” oleks aladomeen. Neid kasutatakse põhiliselt uute veebilehtede testimisel või lisaelementide loomisel samale domeeninimele. Näiteks mõned ettevõtted paigaldavad blogid aladomeenidele, näiteks nagu “blog.mysite.com”

Mida tähendab pargitud domeeninimi?

Tihti on ettevõtetel mitmeid erinevaid domeeninimesid mida nad soovivad kasutada ühe veebilehe tarbeks. Näiteks kui teil on registreeritud “myblankets.com” ja “newblankets.com” ning veebileht on ehitatud “newblankets.com” domeenile saate kasutada “myblankets.com” pargitud domeenina mis suunab edasi põhidomeenile kus asub veebileht. Pargitud domeenid on kasulikud kui teie põhidomeeni nime kirjutatakse tihti valesti või kui teil on rohkem kui üks registreeritud domeeninime ja kõik peaks olema suunatud ühele põhidomeenile.

Mida tähendab täiendav domeen või Add-on Domain?

Täiendav domeen on eraldi veebileht, millel on oma sisu. Tavaliselt saab veebimajutuse paketi siseselt lisada mitmeid täiendavaid domeene. Kõik domeenid tuleb registreerida eraldi ning nende arv ühes paketis sõltub teie teenusepakkujast.