Millised on peamised erinevused kahe populaarse operatsioonisüsteemi, Windowsi ja Linuxi, vahel?
Proovime mõista antud küsimust üksikasjalikumalt tehnilisest seisukohast.
Esimese punktina vaatleme operatsioonisüsteemi tuuma. Tuum on mistahes operatsioonisüsteemi kõige elementaarsem ja olulisem komponent. Linuxi tuum on monoliitne, koosneb ühest failist ja vajadusel kasutatakse lisamooduleid funktsionaali laiendamiseks.
Programmide lävimine tuumaga toimub süsteemsete päringute abil. Need on standardiseeritud, mis tähendab, et sama tarkvara võib ümberkirjutamiseta toimida erinevatel Linuxi platvormidel.
Draiverid on tuuma sisse ehitatud. Suur hulk programme asub kasutajaruumis, arvestades selle graafilist kasutajaliidest. Säärane tuuma struktuur on palju ohutum, kuna kui tuuma ehitamise etapis lülitada välja moodulite tugi, on oma koodi käivitamine tuuma tasemel võimatu.
Windowsil on kardinaalselt erinev tuum. See koosneb paljudest väikestest dll raamatukogude osadest, millest igaüks vastutab kindla funktsiooni eest. Süsteemseid päringuid ei rakendata. Selle asemel kasutavad kasutajaprogrammid raamatukogusid user32.dll, gdi32.dll, kenel32.dll, advapi32.dll, mis teeb päringuid ntdll.dll-st (on otseselt seotud tuumaga).
Hal.dll raamatukogu haldab draivereid, mis ühenduvad tuumaga eraldi. Tuuma kasutajarežiim võimaldab kohandada süsteemi kergesti mistahes tarkvaraga. Ent selleks tuleb teha järeleandmisi süsteemi jõudluse osas.
Teine punkt – erinevused failisüsteemis ja ketastes.
Linuxi operatsioonisüsteem erineb Windowsi operatsioonisüsteemist failide süsteemi struktuuri poolest ja seda ei ole raske märgata. Linuxi failisüsteem algab juurest, st süsteemi sektsiooni põhikataloogist ning sealt edasi toimub teiste ketaste ühendus vajalike alamkategooriatega.
Failid selekteeritakse kataloogide järgi, mis omakorda sõltuvad tüübist: käivitatavad – /bin/, seaded – /etc/, ressursid – /usr/.
Linuxi salvestusseadmed on paigutatud tähestikulises järjekorras ning jaotised nende peal numbrilises järjestuses. Windowsi operatsioonisüsteem esitab kõike abstraktses vormis. Ketastel ja jaotistel on Linuxile sarnased klassifikatsioonid, ent see kõik on peidetud operatsioonisüsteemiga. Kasutaja näeb vaid kettaid C:, D:, E:, F: jne. Igaüks neist on eraldi jaotis kõvakettal ning üksikasjalik teave on peidetud, mis on kogemusteta kasutajate puhul isegi parem variant. Kui vaadelda failide jaotuvust, siis asub eraldi programm kaustas koos kõikide käivitatavate failide, seadetega ja ressurssidega.
Seadete ja operatsioonisüsteemi andmete talletamine.
Kuidas talletatakse Linuxi seaded? Seda teostatakse failisüsteemi tavalistes failides. Üldfailid asuvas kaustas /etc/. Need on kaasatud kõikide konkreetset arvutit kasutavate kasutajatega. Kasutajaprogrammide seaded asuvad kasutaja kodukataloogi peidetud alamkataloogides.
See on üsna mugav viis, eriti failide edastamisel teisse arvutisse. Programmid loovad oma konfiguratsioonifaile, millel on oma süntaks ja mida redigeeritakse käsitsi. Seadistusi saab teostada graafilise liidese abil, kuigi see on sageli kasutajale arusaamatu. Just seetõttu on käsitsi teostatav variant vastuvõetavam ja lihtsam.
Erinevalt Linuxist, salvestab Windowsi operatsioonisüsteem kõik vajalikud sätted Windowsi registris. Neid eraldavad spetsiaalsed harud ja võtmed, millele on tagatud kiire juurdepääs.
Antud meetod on ohutu ja pakub funktsioone kaugjuhtimisega seadete muutmiseks graafikaprogrammide abil. Sellel on ka omad puudused: seadeid ei saa üle kanda teisse arvutisse, kui tsentraliseeritud seadistuste süsteem on vigane, kahjustab see kogu süsteemi. Tarkvara täidab registri üsna kiiresti ja hõivab rohkesti ruumi. Seega, on iga kasutaja isikliku eelistuse küsimus – kas valida Linux või Windows.
Kasutajad ja õigused.
Millised on juhtimise erisused? Linux on mitmekasutajasüsteem. Failidele on kolm juurdepääsu taset: kasutaja-omanik, kasutajate grupp ja teised. Saadaval on kolm juurdepääsuparameetrit: lugemine, salvestamine ja täitmine. Juurdepääsu nimekirjad ACL-, SELinux- ja AppArrmor on välja töötatud turvalisuse tagamiseks, vaatamata oma vähesele populaarsusele. Windows on arendatud ja mõeldud ainult ühele kasutajale ning see põhjustas ka probleeme süsteemi turvalisuses. Mitmekasutajasüsteem lisati mõnevõrra hiljem. See sisaldab peale omaniku ka gruppe ja teisi kasutajaid, üksikasjalikke ACL-i juurdepääsu loendeid. Seetõttu ei ole antud erisuse vahe kahe operatsioonisüsteemi võrdluses liiga suur.
Programmide ja uuenduste haldamise eripärad.
Antud punktis on Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel suured erinevused. Vaatleme neid.
Linuxil on tarkvarapakettide hoidlad, mis tähendab, et pole ka erilist tarvidust veebist tarkvara allalaadimiseks. See tähendab turvalisust, usaldusväärsust ja võimalusi uuendusteks. Uuendamisprotsess toimub käepäraselt ühe käsuga kogu süsteemile kasutajale mugaval ajal.
Windowsil puuduvad hoidlad. Vajaminev tarkvara tuleb veebist alla laadida ja installida iseseisvalt. Programmid uuenevad ise, nagu ka operatsioonisüsteem, mõnikord kasutajale väga ebamugaval ajal. Uuendamiseks on vajalik ka süsteem taaskäivitada.
Nagu näeme, on kahe populaarse operatsioonisüsteemi erinevused märkimisväärsed. Ent operatsioonisüsteemi valik on maitse küsimus. Ühed kasutajad eelistavad Linuxit, teised ei kujuta oma elu ette ilma Windowsita. Operatsioonisüsteemi kasutamine sõltub eelkõige kasutaja püstitatud eesmärkidest.
Meie teenuste seast leiate nii Linux kui ka Windowsi operatsioonisüsteemidega serverid.
